Анастасиа Неуимина
Anastasia Neuimina
original in Russian (see below)
My first contact with Estonian language was in kindergarden. My parents sent me to an Estonian kindergarten for me to learn the language. Later my parents wanted to send me to an Estonian school, but it was the end of the 1980’s, and they were scared to put me in an Estonian school, they thought it would be tough for me; it was those times! And they sent me to a Russian school. I forgot my Estonian a little; we had only a few hours of language lessons. Therefore whoever studied Estonian only at school and did not learn it either before, nor in extra courses, could not manage to speak it well enough and had difficulties at university, since education is in Estonian in State Universities.
Most of my friends can speak Estonian, because all the Russians who wish to stay in Estonia, at least the young people whom I have in mind, who have decided to stay in Estonia, and understand that without Estonian language they could not work nor go on studying, they all studied Estonian. However many Russians don’t speak the language.
I think that Estonians can understand that I am Russian. If they know my name they get it immediately, but also, within a conversation, they can hear that I am Russian.
Я впервые встретилась с эстонским языком в детском садике, меня родители отдали в эстонский детский сад, чтобы я выучила эстонский язык. Потом родители хотели отдать меня в эстонскую школу, но так как это был конец 80-х годов, мои родители побоялись отдать меня в эстонскую школу, подумали, что мне будет тяжело, было такое время. отдали всё-таки в русскую школу, там я немного забыла, у нас было очень мало часов эстонского языка. Те, кто учили эстонский только в школе, никогда не учили ни раньше, не дополнительно на каких-либо курсах, они этот язык знали не очень хорошо, потом в университете им было тяжело, потому что все государственные университеты на эстонском.
Большинство моих друзей всё-таки говорит, потому что те русские, которые всё-таки хотели остаться в Эстонии, молодёжь я имею в виду, которые хотели остаться в Эстонии, понимали, без эстонского они не смогут ни работать, ни учиться дальше в высших учебных заведениях, они всё-таки выучили эстонский. Но многие и не говорят.
Я думаю, всё равно эстонцы могут понять, что я – русская; естественно, если они знают моё имя, то они сразу же могут понять, даже по разговору, я думаю, они поймут, что я – русская.
Riina Salak
original in Estonian (see below)
Behind language immersion there is not only language but also culture.
I mean, when there are only two lessons of Estonian in the first year, is it really possible to learn language like this? So that in fifth year they can study humanities in Estonian?
If our aim was to take children and integrate them, then the timetables would be set up for that. … A great deal is demanded from teachers, and who wants to take on extra tasks? Nobody wants to. Nobody because they are not paid for it, and salaries are small.
If they were from a totally sterile environment, I mean if they had never heard Estonian, they would just sit and look at me and understand nothing at all. They have to get the idea, understand, and pronounce.
We have a voice machine, some vocabulary some phrases. And when I talk to them about something within a context given by pictures then they understand what I am talking about. But actively they use what I do with them in role-plays, in a certain framework. But it is not really free speaking of course. It is not possible; we have half an hour 3 times a week.
We do a lot of role-plays, they have to talk all the time, and because there is so few of them then everybody gets the chance to speak. We have here bags with presents, we sit in a circle, then we see what presents are in there, and every child gets a chance to talk. They just need to talk, they are not forced, or only gently, they just start to do it themselves.
When I was a little child, in kindergarden, then such things as national identity did not exist for me. Because actually we teach kids traditions and the roots of national culture but in fact the national identity, the feeling of belonging, comes later.
In language immersion it is pointed out that parents have to teach their children these roots.
Lets say that in music school I got the feeling that I am an Estonian. I was about 17 or 18, which is when the feeling develops of where a person belongs. Why I started to tell all this long story is that in language immersion, everything is in Estonian. When I look at textbooks, they are based on Estonian culture. The question is, who will these children be when they grow up? They see themselves as Estonian. They feel they belong somewhere. But at the same time they are not of Estonian nationality, their roots are different.
See keelekümblus, seal pole ju ainult keel, seal on ka kultuur taga.
Tähendab, kui ikkagi esimeses klassis on ainult kaks eesti keele tundi, kas on siis võimalik mingis 5. klassis õpetada inimeseõpetust eesti keeles?
Kui see oleks eesmärkides, et me võtame ja integreerime, siis on vastavalt sellele õppekavad, koolitus. … Väga palju nõutakse õpetajalt ja kes tahab endale lisakoormust? Mitte keegi! Sest seda ei tasustata, palgad on väikesed.
Kui nad oleksid täiesti steriilsest keskkonnast, tähendab üldse eesti keelt pole kuulnud, nad istuksid, vaataksid mulle niimoodi otsa. Mitte millestki ei saaks aru. Nad peavad taipama, aru saama ja hääldus. hääleaparaat. Teatud sõnad, käibefraasid. Ja kui ma räägin nendele pildi järgi konteksti, kontekstuaalselt, siis nad saavad aru, millest ma räägin. Aga aktiivselt niipalju, kui ma teen neile rollimänge, teatud programmides. Aga rääkima on nad sunnitud kogu aeg. Räägivad nad palju. Aga niisugust vaba rääkimist loomulikult ei ole. Ei saa, meil on pool tundi kolm korda nädalas. Kahe aastaga ma ei õpeta neid ära.
Meil on palju rollimänge. Nad peavad palju rääkima. Kuna neid on vähe, kõik saavad sõna. Mul on siin kingikott, me oleme siin ringis. Me vaatame, mis kingitused siin on, kõik lapsed räägivad. Ta lihtsalt peab rääkima. Sundida ei tohi, aga vaikselt. Siis ta lihtsalt hakkab seda tegema.
Kui mina olin väike, siis oli minu jaoks, lasteaialaps, selline tunne nagu rahvustunne ei eksisteerinud. Sest tegelikult me õpetame lastele traditsioone ja rahvuskultuuri algeid. Aga tegelikult rahvustunne, kuuluvustunne tuleb hiljem.
Rõhutatakse keelekümbluse puhul, et vanemad peavad siis oma lastele neid juuri õpetama…ja siis muusikakoolis saigi niisugune sügavuti tunnetus, et ma olen eestlane. Kui vanalt? See ongi 17-18 aasta, siis kui inimesel arenebki konkreetselt välja, kuhu ta kuulub, aga kui rääkida väikestest lastest, et kuhu nad kuuluvad. Et miks ma hakkasin seda nii pikka juttu rääkima, et keelekümblus, seal on kõik eestikeelne. Ma vaatan õpikuid, ta on ikkagi Eesti kultuuri baasil. Küsimus on selles, kes ikkagi need lapsed on, kui nad suureks kasvavad?
Sergei Pogoreltsev
original in Estonian (see below)
What do you think about teaching methods in Estonian language?
At school, if I were to compare English and Estonian languages teachings, they were very much the same. But my English is much better, because I read a lot in English, I watch films and so on. I suppose that my English is more fluent due to what I learned from everyday life, sentences that people use in the streets for example, not from lessons at school. And I never had such a good practice of Estonian language. I had it only at school, at university, with the teachers. We did not speak much Estonian amongst the pupils. Today, if I speak it at work, then also only about work.
And about integration processes? They always go one way, that the Russians must integrate, what is your opinion?
I thought about it a lot, that integration would only be possible if both sides –Russian and Estonian- understand that it is necessary to love their own (culture) and to have….what is the word in Estonian? …respect….
It is interesting that it is that word that you precisely don’t remember!
Hmmm…well, I don’t know that word, so, what I meant was, to have respect for other people. What I don’t like in Estonia at the moment, is that there are often attempts to…..to give it with force, that the Russians must study Estonian language, and they are controlling how they master the language, what they know or don’t know, and they are given sanctions.
I believe that the Russians should be able to decide for themselves whether they need or don’t need Estonian language. However if they can speak Estonian, it will be easier for them to live here, which is logical. And they have to decide for themselves whether they want to study it or not. If they manage to live here without knowing the language, then let them be. But if they need help, for example in the street, if they ask Estonians how to do something, and if they don't know a word in Estonian, they ask in Russian, it is of course their own fault if the Estonian cannot help. It is important to consider that each of us decides what is important for him or her. However today, language inspection and so on are in my opinion silly and there is no need for this.
What do you think about the topic of integration? Are you integrated?
I hope so, I know many nice Estonian people who would never point at me, that I am Russian and they would not look at me badly. I feel very comfortable with them and with them I feel that yes, I am integrated. But sadly enough, it is not the case of everyone here, I remember some people from university who were… quite…well, it was a difficult to communicate with them, they were, so to say, Estonian patriots who did not want to relate to Russians…it depends on the people.
Do you believe you will manage to keep your Russian culture? Can you keep those roots, or do you have the feeling that you are losing them?
I try to save them, though I don’t really know how to do this. I read a lot, Russian books, and I hope therefore to keep it somehow. However I am not a great Russian patriot, I am rather against patriotism, I don’t believe that one nation is better than the other.
Do you speak Estonian with an accent? How do you felt at university? Could you speak freely?
I cannot say for myself, but my friends and parents think that I have a Russian accent. I have more technical, specific vocabulary in Estonian than in Russian now, and I use it for my work, but if I am hanging out with Estonians and I want to make a joke it is difficult, I would not know what to say! I can speak, I can express what I want to, but I have difficulties in being grammatically accurate.
Kas sa arvad, et ka keeleõpetamise meetodid ei olnud piisavalt head?
Noh, koolis, ma mõtlen probleem on selles, et kui ma võrdlen ütleme eesti keelt ja inglise keelt - õppimine oli enam vähem sarnane, ingliskeelne ja eestikeelne õppimine koolis. Aga ma tean inglise keelt, vähemalt minu meelest, palju paremini. Kõigepealt sellepärast, et ma väga palju inglise keeles lugesin, vaatasin igasuguseid filme jne jne, aga vot miskipärast eesti keeles nii palju ei teinud. Ma mõtlen, et ma tean inglise keelt hästi sellepärast, et ma sain kätte kõik need, mitte õpetajalt, vaid elust - kõik igasugused spetsiaalsed fraasid, kuidas inimesed räägivad õues jne. Aga eesti keeles nii head praktikat mul ei olnud. Ainult koolis, ülikoolis, õpetajatega. Klassikaaslastega nii palju ei rääkinud. Ja praegu tööl, tööl ka, kui ma räägin kellegagi eesti keeles, siis ainult tööst.
Mida sa arvad integreerimisideedest? Sest see on alati kuidagi ühes suunas - venelased peaksid integreeruma. Mida sina sellest arvad?
Ma mõtlesin väga palju sellest. Ja minu meelest kõige suurem nagu värk on selles, et integratsioon on võimalik ainult siis, kui mõlemad pooled, tähendab nii venelased kui eestlased, saavad aru, et on vaja muidugi armastada oma, aga on vaja......kuidas öelda respect (austama)eesti keeles - vot seda sõna ei tea... mm...
… (naerdes) Jah see on huvitav, et sa just seda sõna ei tea.
Emm…(naerdes) vot ei tea seda sõna. Et respect, teiste inimeste suhtes ja ...ka on väga..., vot mulle natuke ei meeldi, et praegu Eestimaal mõnikord, eesti keelt proovitakse kuidagi ... anda venelastele koos jõuga, et nad peavad seda õppima ja nad kontrollivad kuidas nad seda teavad kui nad seda ei tea, mingil tasandil, ...nad annavad trahve jne. Ma mõtlen, et venelane peab ise aru saama, kas tal on vaja eesti keelt või ei ole vaja. Muidugi, kui ta teab eesti keelt, kui ta saab rääkida, siis tal on lihtsam siin elada, see on loogiline. Ja ta peab ise otsustama - kas ma tahan õppida või ei taha. Kui tal on kõik korras, kui ta saab elada siin ilma eesti keeleta, siis las ta elab, aga kui ütleme tal on vaja abi, näiteks õues, ja ta küsib eestlastelt kuidas midagi teha - kas nii või nii ja ta ei saa eesti keeles rääkida ja ta küsib vene keeles, siis on juba muidugi tema enda süü, kui eestlane ei saa teda aidata. Vot seda on vaja kaaluda, igaüks otsustab seda enda jaoks ise, kas tal on vaja või ei ole. Aga vot see kõik praegu, keeleinspektsioonid jne - see on minu meelest juba rumalus. Pole vaja seda teha.
Mida sa arvad integratsiooni teemast? Kas sa pead ennast integreerunuks? Mida sa arvad sellest sõnast?
Kui ma räägin endast? Ma loodan, et jah, tähendab, ma tean palju eestlaseid, kes on väga head inimesed ja nad nagu ei näita minule sõrmega, et ta on venelane ja ei vaata kuidagi halvasti. Ma tunnen end väga mugavalt nendega, ja sel ajal ma tunnen, et jah ma olen integreeritud. Aga kahjuks mitte kõik inimesed pole sellised, ma mäletan paari inimest ülikoolist, kes olid üsna...noh, nendega oli natuke raske suhelda, nad olid niiöelda patriootilised eestlased, kes ei taha üldse venelastega suhelda ....see sõltub inimestest.
Kuidas sulle tundub, kas sul õnnestub hoida oma vene kultuuri? Kas sul on tunne, et saad sellega hakkama, või on sul pigem tunne, et oled oma juurte tunnetuse kaotanud?
Ma proovin muidugi seda hoida, ma ei tea täpselt kuidas ma saan seda teha. Ma loen palju, muidugi vene kirjandust, ja ma loodan, et nii ma saan seda kuidagi hoida. Sest ma ei ole nagu väga suur Vene patrioot ka...ma üldse olen natukene patriotismi vastu, sest ma mõtlen, et kõik peavad olema...kõik peavad elama - ma ei usu, et mingi riik on parem kui teine....
Kas sa arvad, et sul on eesti keeles rääkides aktsent? Kuidas sul on näiteks ülikoolis ja nii? Kas sa tunned, et see on sulle takistuseks, kui vabalt sa ennast keele suhtes tunned?
Ma ise ei saa täpselt öelda, aga noh, minu sõbrad ja minu vanemad ütlevad, et ikkagi on olemas.
Noh, vene aktsent muidugi on olemas. Üldse keel, asi on selles, et kui ma räägin nagu ...sellest...ülikoolis see ei olnud väga suur probleem, sest tehnilisest keelest mul on rääkida isegi natuke lihtsam, kui üldse näiteks sõpradega või inimestega, sest ma tean palju eesti sõnu, mis ma ei tea täpselt kuidas vene keeles on juba, mis on seotud minu tööga, mingid spetsiifilised sõnad. Aga vot kui ütleme ma olen, eestlastega istun, ja tahan mingeid nalju teha või midagi veel - siis on probleemid, ma ei saa midagi öelda, natuke raske. Ma saan öelda, mis ma tahan, aga vot seda grammatiliselt õigesti kirjutada - see on raske.
